Euleri number (e)

Euleri number on lõputu arv väärtusega ~2,71821824. Sellel on palju kasutusalasid ning neid leiab füüsikavalemites kui kirjeldatakse järjest kasvavaid või kahanevaid suuruseid nagu näiteks eksponentsiaalselt kasva spiraali või radioaktiivse lagunemise kirjelduses. Matemaatikas on e oluline osade liitintresside ja tõenäosuste kirjelduses.
Bernoulli (1654-1705) oli e algse väärtuse leidjaks ja selle väärtuse nime andja Euler (1707-1783) polnud siis veel sündinud.

Bernoulli leidis selle väärtuse liitintressi (valem üleval) arvutamisel. Ülemine valem kehtib ühe aasta jaoks (mitme aasta korral oleks n aste aastate arvuga läbi korrutatud). Valemis tähistab n mitu korda toimub intresside maksmine. Aastaintress on 100%.
Kui 100% makstakse ühe korra aastas, siis kasvab raha 2 kordselt. Kui makstakse 2 korda aastas (aga 50% mõlemal korral), siis kasvaks raha 2,25 korda. Igakuisel maksmisel kasvaks raha 2,6 korda ning igapäevasel maksmisel 2,714 korda kui korraga makstakse intresse 100%/maksmiste arv. 
Kui see maksmiste arv läheneb lõputusele, siis kasvaks raha intressidega e kordselt.  

Hasartmängudes saab e abil leida võitmise tõenäosust. Kui võidu võimalus on 1/n ja mängitakse n korda, siis on tõenäosus, et kaotatakse kõik mängud 1/e ehk ~36%. Väikese n väärtuse korral on kõigi katsete kaotamise tõenäosus väiksem ja see kasvab e väärtusele lähemale n väärtuse kasvuga.

Tuletamises on e astmed selle poolest erilised, et need ei muutu tuletamisel vaid jäävad endiselt samaks e astmeks.

Naturaallogaritmi mingist arvust ln(x) (ehk mis astmesse tuleks panna e arvu x saamiseks) tuletamisel saab 1/x.

Naturaallogaritm ln(7.389...)=2, sest e astmes 2=~7,389. Kuna e⁰=1, siis ln(1)=0. Tehe ln(e)=1, sest e¹=e. 

Kui on graafik valemiga y=1/x, siis tähistab ln(a) graafikukõvera alla jääva x=1 kuni x=a vahelist pindala. Kui a=e, siis on pindala 1.